Kommenteerijad

Kes on kommenteerijad?

Suur osa internetis ja erinevates uudisportaalides kommenteerijad on kõige labaseim ja harimatuim kiht eestlasi.

Kuigi reeglina ma uudiste all olevaid kommentaare ei loe, sest milleks peaks mulle korda minema labaste ja harimatute inimeste arvamus. Vahel aga viskan puht huvi pärast pilgu peale, et kas on midagi vahepeal muutunud, kuid EI.

Oluline ei ole millise uudise - positiivse, negatiivse või neutraalsega, kommentaarid on reeglina suures osas ikka ühed, labased.
Neid kommentaare ei saa lugeda negatiivseteks, vaid just labasteks.

Kole, paks, inetu, värdjas, pede jne jne...need on kõige levinumad sõnad kommenteerijate ringis. Kõik on halvad, kõi k on pahad, kõik on koledad, kõik on peded, kõik on lollid jne...

Kommenteerijad on reeglina harimatud inimesed, kellel puudub haritus ja haridus. Need inimesed on oma eluga jänni jäänud ja seetõttu väga kibestunud.

See kiht ei suuda leppida kui kellelgi läheb hästi, kui keegi on kuhugi jõudnud või midagi oma elus saavutanud. See häirib neid niivõrd et hakkavad labaseid sõnu loopima.
Nende suurem osa eluajast möödub erinevates uudisportaalides kommenteerides ja seal paaniliselt ning labaste väljenditega tõestamas, et see ja teine inimene või tema tegevus talle ei meeldi.

Reeglina kommenteerija jääb salajaseks ja selliseid sõnu ei tule ta iial sulle otse näkku ütlema. Ka siis kui selleks võimalus avaneb, nad on väga arad.

Miks labased?
Mõelgem nüüd hoolikalt.
Ükski haritud ja endast lugupidav inimene ei kasuta nii labaseid sõnu oma arvamuste välja ütlemises ja üldjuhul loeb haritud inimene uudise läbi ning jätab arvamuse enda teada.

Suur osa haritud inimesi kujundab arvamuse inimesest temaga silmast-silma kohtudes ja lähemalt tutvudes.

Mul on kahju neist, kes lasevad ennast häirida ja loevad neid labaseid kommentaare.

Kokkuvõte:
Lugege uudist, tehke järeldus oma peas ja tungival vajadusel, võimaluse avamisel, ütle inimesele otse, mida sa mõtlesid või temast arvad. Kujunda inimesest arvamus peale temaga tutvumist või silmast-silma kohtumist.

Kerdo Mölder.

ISADUSE UUDIS ON PUHAS FARSS!

Viimane uudis, et olen bändikaaslase, Jane lapse isa on puhas FARSS!

Olen kahe lapse, Kris-Kervin (8a) ja Ave Marleen (5a) bioloogiline isa, kelle üle olen ma väga uhke, armastan ja hoolin neist väga ning ei jäta neid kunagi üksi ega isata.

Olen toetanud ja toetan ka jätkuvalt oma kahte last. Ka laste ema on öelnud õhtulehele selgelt, et mingeid pretensioone tal minu vastu ei ole.
Saan oma lastega väga hästi läbi ning suhtleme nendega tihedalt, külastan lapsi regulaarselt.

Minu lapsed ei ole hooletuses nagu millegipärast meedia seda avalikusele püüab tõestada või serveerida.

Hoolin oma lastest ja samuti ka Jane lapsest Mirellist, kellele olen isa eest, kuid MITTE BIOLOOGILINE ISA.

Mirelli bioloogilise isa kohta saab kommentaare jagada vaid Jane kui ta seda ükskord üldse soovib.

Jane ütles ka oma kommentaaris selge sõnaga „Kerdo on Mirellile ROHKEM isa kui keegi teine“
PS. aga mitte bioloogiline isa.

Millegipärast on jäetud väga paljud meie kommentaarid artiklist välja ja olemas olevad tugevalt ümber sõnastatud!

Oleme Janega väga lähedased ja seetõttu hoian teda ja tema imearmast last, Mirelli pea samaväärselt kui enda lapsi, olin ka kõigi 3 lapse sünnijuures.

Samuti on täielik FARSS, et sigitasime Janega lapse, Jane soovil.
Ma ei hakkaks iial ühelegi naisele last sigitama naise soovil see oleks kõige totram tegu mida üks mees teha võiks.

Laps peab sündima armastusest ja suurest soovist teda saada ning samuti valmisolekust teda kasvatada, täpselt nii on sündinud minu esimesed ja ainukesed lapsed Kris-Kervin ja Ave-Marleen.

Kokkuvõte:
Ükskõik kui ilusasti või kui ilusatest asjadest sa ei räägiks suudab meedia vajadusel selle väga negatiivsesse võtmesse panna. Mis teha, meedial on võim. Samuti, nagu suutis Pr. Saagim täieliku valega minust üleöö tema ahistaja teha. Kusjuures, kasutades selle juures veel valesid ja mitte minu saadetud fotosid.


Kerdo Mölder.

Kiire!?

Me jookseme, iga päev me jookseme.

Kuhu me jookseme? kas te olete hetkeks mõelnud, et kuhu me siis õigesti jookseme? kuhu poole või miks?

Iga päev on meil tohutult kiire. Kiire tööle, kiire poodi, kiire sööma, kiire bussile, kiire kooli, kiire, kiire, kiire.
Ma olen viimasel ajal täheldanud inimeste vastuses kõige levinumat sõna "Kiire"

Kas sinul tuleb tuttav ette kui saad kokku mõne tuttava või sõbraga, küsid kuidas tal läheb ja siis hakkab tulema "Oi, oi tead nii kiirelt..."? kindlasti tuleb, oled isegi nii vastanud!
Aga miks me ei mõtle tihedamini küsimusele, kuhu meil kiire on?

Miks me ei leia kodunt väljudes, uksel aega, et hingata 10 korda rahulikult sisse ja hoolikalt mõelda, kas said kõik asjad kaasa?

Miks me ei leia rohkem aega, et mõne vana tuttavaga kokku saades, minna kohvikusse ja omavahel vestelda?

Miks me ei leia aega, et sõita külla oma emale, öelda talle kui kallis ta on ja veeta temaga kvaliteetaega?

Leida aega, et sõita vanaema või sugulaste juurde? Aega selleks, et oma laste ja/või perega puhkama sõita või aega iseenda jaoks.

Loll jutt, et aega EI OLE. Mismõttes EI OLE?

Aega ei ole enam siis kui mõni neist eelloetutest on ühel päeval siit ilmast läinud.
Siis ei ole tõesti enam aega, aega temal, et sind vastu võtta.

Aega ei ole ka enam siis kui sul kortsud näos, jalad haiged, kõrvad ei kuule, silmad ei näe ja käed ei tõsta. Sellise nn. kiiruse juures juhtub see tunduvalt kiiremini.
Ja mis siis saab?
naudime seda 1000 0000 raha naabrist kallimat maja? või seda pisut uhkemat autot?
Sõbrad ja lähedased on aga selleks ajaks meie kõrvalt läinud.

Ja kas pole siis ilus kui istume ühel päeval seal NN. suures, uhkes majas, kiigume kiiktoolis ja räägime näiteks lastelastele mälestusi oma elust..... aga, milliseid mälestusi?
Oma kiiresti ajast? Kuidas jooksid töölt-tööle, koolist-kooli, päevast-päeva?

NB! Tegelikult ei ole meil mitte kuhugi kiiret ja me tekitame selle kiiruse endale kunstlikult ja mis kõige kurvem, me hävitame sellega iseennast.

Mida ma öelda tahtsin?
Ära jookse ja kiirusta!
Leia rohkem aega iseendale, oma lähedastele, sõpradele, loodusele ja isegi armastusele. Külasta neid tihedamini, helista, tehke väljasõite ja lausuge ilusaid sõnu tihedamini kui seda tänaseni teinud olete.

Kerdo.

TAAS PLAATE KEERUTAMAS!

Hea meel on taas diskori ametis olla.

Eelmisel nädalal astusin taas Dj ametisse Vanalinna pub-is "Tonic"

Juba kolmapäeval plaate keerutades tulid end lõõgatama nii paljud tuttavad näod.
Laupäeval oli vanalinna baar puupüsti täis ja kõigil olid tujud laes, pidu kestis hommikul kella 07-ni.

Kümnetele ja kümnetele küsimustele: "Sa töötad nüüd siin?" "Kas sa kannus ei olegi enam" "woou, Kerdo, sinasiin?" jne jne...:) ei jõudnud vastata :)

"Tonic" baaris keerutan nüüd plaate 1-3 korda nädalas ja olen tööga väga rahul.

Esiteks saan seda teha kooli kõrvalt mis on mulle väga oluline ja teiseks on tonicus väga tore kollektiiv.

Ootan kõiki pidutsema vanalinna baari "TONIC"

Kerdo M.

Respekt - Kaugel

Valmis ta ongi!!!

Uus singel "Kaugel" on saanud valmis. Füüsiliselt näeb singel ilmavalgust nädala-kahe pärast.

Kuulamiseks on aga singel juba "YouTube" kanalis ja siin olemas:

"Kaugel" on kirjutatud inimesele kes aastaid tagasi loobus võitlemast ja sellest kui suure ja lõputu armastuse ta endast maha jättis.

Singel pärineb ansambli "Respekt" teiselt kauamängivalt mis peaks poelettidele jõudma juba selle aasta talvel.

Respekti näeb lavalaudadel juba sügise lõpus kui asume taas suurele üle-Eesti tuurile!

Head kuulamist!

Unistused

Avanenud on minu viimase, suure unistuse uks!

Ma avan taas suure, mereäärse maja suure akna, istun sellele suurele aknalauale, heidan taaskord pilgu lõpmatusele mereteele ja laskun oma mõtetemaailma.

"Kes ma olen"? "Kus ma olen"? "Kuhu lähen"? ja veel palju-palju mõtteid on minu suures mõttemaailmas. Nii nagu kindlasti paljudel teistel. Taas asun neid lahkma

Ma istun taas tunde ja tunde kivistunud pilguga mereteele, mis on nii vaikne kuid nii võimas.

Mis nüüd siis saab?

Kuid täna vaevab mind veel suurem, raskem ja suur murettekitav küsimus,
Aga mis edasi saab?

Sain eile pakkumise, mis vajutas lingi alla minu elu viimasele, suurimale unistusele.
Ma nõustusin selle pakkumisega ja nüüd mõtlen, aga mis siis edasi saab? Kui see unistus tõesti suurelt täitub, kas siis tuleb tühjus?
Minu sees on just kui suur õnne-ja muretunne üheskoos mis hetkel mind väga piinavad.
Kas varsti ongi kõik minu unistused täitunud?

Ja ongi nii

Ongi nii, kõik sinu unistused täituvad!
Tuleb neid lihtsalt unistada, tuleb ära tunda need õiged külalised sinu elus, kes sind taas sammukese sellele lähemale viivad.

Minu väga hea sõber ja tähtis inimene minu elus lausus kord: "Iga inimene tuleb meie ellu mingil kindlal põhjusel" Analüüsisin seda pikalt.

Nii ongi. Elu on justkui näitemäng ja igal inimesel on mingi roll siin elus, mingi roll ka sinu elus. Nad tulevad selleks, et sind, sinu unistustele taas sammuke lähemale viia.
Tuleb see inimene vaid ära tunda.

Veel vaevab minu peas muremõte, miks ma ei unistanud ega unista rohkest rahast, uhketest autodest, suurest majast? kas see on väär?

Killuke lapsepõlvest ja minu suurest elulooraamatust.
Kunagi, väikse poisina, rännates tuulistel öödel oli minu seltsiliseks "Musti"
Ta oli koer, koer kes alati kuulas mind, oli seltsiline igal öörannakul ja oli mulle ainuke "sõber".

Juba väikse poisina lobisesin ma külmadel sügisöödel sellele armsale, pehmele karvapallile oma suurtest ja sel hetkel utoopilistena näivatest unistustest.

Peale seda Musti kadus, ning minu elus toimusid tormilised pöörded.
Kas te usute? täna olen ma 27 aastane ja peaaegu kõik minu, Mustile sosistatud unistused on täitunud. Vaid viimane veel ning sellegi uks on lukust keeratud.

Vahest mõtlen, miks ma karvapallilt ei palunud "Raha" ja "Armastust" kas ta oleks siis need unistused ka täitnud....?

Unista, unista hästi palju ja usu, need täituvad!

Postitused

Hei, kallid sõbrad, lehel uudistajad ja fännid!

Esmalt, HEAD KOOLIAASTAT Kõikidele õpilastele!

Nagu te näete ei postita ma siia mitte just kõige aktiivsemalt.

Luban selle vea nüüd parandada ja luban, et minu tegemistest, mõtetest, ideedest ja kõigest muust hakkan ma juba homsest siia aktiivselt postitama.

Juba lähimatel päevadel avaldan siin oma arvamuse kurikuulsatest "Interneti Kommentaatoritest".Siis aga soovin siia kirjutada oma mõtted miks inimesed meie ellu tulevad, miks juhtub meie elus midagi halba jpm.

Peatse lugemiseni ja hoidke üksteist,

Kerdo.

Homondus õpikutesse!

Kõrgelt austatud haridusminister Tõnis Lukas, homoks ei õpita, homoks sünnitakse!

Viimasel ajal käib tuline vaidlus teemal, kas kooliõpikutesse tuleks sisse viia homo õppematerjale. Muidugi tuleb!

Lukase tulistest ja vihavaenu tekitavatest väljaütlemistest võib järeldada, et homoks minnakse kooli õppima.

Olen kindel, et orientatsioon on igal inimesel kaasa sündinud ja seda ei ole võimalik muuta. Vaid varjata ja seda alla suruda, millega inimene töötab endale vastu ja hävitab ennast.

Kooliõpikutest peaks just sellelaadne infomaterjal olemas olema, et puberteediealine ja endas kahtlev noor saaks teada, et tegemist on normaalse nähtusega ja et ta tõespoolest võibki olla homoseksuaalne.

Selliseid tuliseid väljaütlemisi peaks üks haritud minester vältima ja tasuks hetkeks mõelda, et ühel päeval võivad tema enda lapsed saabuda koju, käevangus samasooline.

Sellele peaks iga eestlane ja lapsevanem mõtlema, enne kui asuvad hukka mõistma seksuaalvähemusi.

Mis puutub Kevade-Arnosse, siis minu seisukoht on järgmine: Arno oli sisemiselt suures segaduses koolinoor ja talle endalegi polnud tema orientatsioon selge.